Hinnasurve väheneb

Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liikme Elari Udami sõnul paneb ehitushangetel ainuüksi hinnale keskendumine tellija olukorda, kus valikut dikteerib madalam hind, kirjutab 20. novembri Äripäeva kuukiri Ehitus. “Me mõistsime, et see demotiveerib töövõtjat ja pärsib ehitusalast innovatsiooni ning pikemas perspektiivis avaldab negatiivset mõju kogu ehitussektorile,” selgitab Udam, lisades et lõppkokkuvõttes kannatab sellest nii tellija kui ka maksumaksja.

Udam räägib, et sektori ühe suurima tellijana peavad nemad oluliseks ehituse hea tava väärtustamist. “Soovime anda oma panuse valdkonna edasiarendamisel,” ütleb ta. “Ehitushanke täiendavate hanketingimuste koostamiseks kutsusime kokku laiapõhjalise töögrupi, kuhu kuulusid ehituse, projekteerimise, tööohutuse, kvaliteedijuhtimise, eelarveldustehnoloogiate ja -tarkvarade ning tööjuhtimise valdkondade eksperdid ning Äripäeva ehitusuudiste toimetaja.”

 

Väärtuspunktide arvestamise meetod

Ühiselt väljatöötatud uute hanketingimuste rakendamiseks valiti pilootprojektiks Rahvusarhiivi uue hoone ehitushange. “Pakkumiste hindamisel kasutatakse esmakordselt uudset väärtuspunktide arvestamise meetodit, mille kohaselt annab pakkumuse maksumus 80 ja tööprogramm 20 väärtuspunkti,” räägib Udam. Ta lisab, et kui palju uued nõuded tegelikult vilja kannavad, selgub juba käimasoleva ehitushanke tulemusena sõlmitava lepingu täitmisel. “Lõplikud kokkuvõtted saame 2016. aasta kevadel, mil lõpevad Rahvusarhiivi ehitustööd,” märgib ta.

ASi Oma Ehitaja juhatuse esimees Kaido Fridolin räägib, et nende ettevõtte tegeleb RKASi poolt korraldatava Rahvusarhiivi ehitustööde riigihanke pakkumise ettevalmistamise ja tööprogrammi koostamisega. “Lisaks tavapärasele ehitushinna eelarvestamisele ning tööde teostamise planeerimisele tuleb koostada ka RKASile presenteerimiseks nn töövõtuprogrammi presentatsioon,” räägib ta.

Fridolin märgib, et kuna uute hindamiskriteeriumite alusel ühtegi lõpule viidud ehitushanget toimunud ei ole, siis on hetkel raske hinnata RKASi poolt välja töötatud uue lähenemise plusse ning miinuseid.

 

Välistada subjektiivsuse faktor

“Põhimõtteliselt oleme jagamas seisukohta, et ehitushangete hindamisel ning pakkuja edukaks tunnistamisel ei peaks olema ainuvõimalikuks kriteeriumiks ehitusmaksumus, eriti aga põhjendamatult madal maksumus,” on ta veendunud. “Pakkuja töödega hakkamasaamise võimekuse ning tellijale lepingu kohaselt tööde teostamise kindlustunde tekitamise hindamine võiks ja saaks toimuda ka muude kriteeriumite alusel – ettevõtte ja projektijuhi professionaalsus ning kogemused, referentsid jms.”

Fridolini sõnul peaks nende kriteeriumite hindamine olema pakkuja kvalifitseerumise eelduseks.

“Oluline on, et hankija suudab välistada nende kriteeriumite hindamisel subjektiivsuse faktori,” leiab ta. “Täna ei oska veel hinnata, kas RKASi poolt hetkel välja valitud meetodi puhul, kui töövõtuprogrammi hinnatakse samal ajal, kui ehitusmaksumused on kõigile teada, on subjektiivsuse faktori välistus saavutatav ning kui palju konkreetse hanke läbiviimise meetod vaidlustusi põhjustab.”

Fridolin lisab, et eks praktikas läbiviidud hange annab küsimusele vastuse. “Kindlasti ei ole kõnealuse hanke läbiviimise meetod võluvits kõigi probleemide lahendamiseks ning alustatud teemat tuleb edasi arendada,” usub ta.

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor